Est Eng
 
     
Tervishoiuamet
 
Põhimäärus
Struktuur
Avalik teave
Osakondade põhimäärused ja ametijuhendid
Teabenõude elektroonilise esitamise vorm
Palgad
Ettekirjutused
Küsimused
Uudised
Eelarve ja täitmine
Täitmata ametikohad
Ettekanded
Dokumendiregister
Tööplaan ja täitmine
Väärtegude statistika
Jõustunud kohtulahendid
Ametnike haridus ja eriala
Seadusandlus (uuendatud mai 2007)
Dokumendid ja Abiinfo
Kasulikke viiteid
Kontakt
Vastuvõtuajad
Registrid
Tervishoiuameti valdkonnad
Riigilõivude tasumise ja tagastamise kord
 

Uudised

Riigikiirabil on eeliseid eraõigusliku ees

08.07.2004

Tervishoiuamet lükkab ümber AS Falck Pääste juhataja Urmas Piiri poolt 8. juuli Postimehes avaldatud artikli "Riigistamine ei lahenda kiirabi probleeme" mõningaid väiteid ning selgitab, milliseid eeliseid on riigikiirabil.
 

TERVISHOIUAMETI

PRESSITEADE

8. juuli 2004

 

Riigikiirabil on eeliseid eraõigusliku ees

 

Riigistamine ei lahenda küll kõiki kiirabi probleeme, aga riiklikul kiirabil on siiski olulisi eeliseid eraõigusliku ees, seetõttu pooldab Tervishoiuamet kiirabi riigistamist  vähemalt kolmandiku osas brigaadidest.

 

Seisukohale, et stabiilse, kasumit mittetaotleva kiirabisüsteemi tagamiseks peaks vähemalt kolmandik kiirabist olema riiklik, on jõudnud Eesti kiirabi asjatundjad põhjalike arutelude tulemusel. Riigikiirabi eeliseid on tunnistanud ka Eesti Kiirabi Liit, riikliku kiirabi vajadusele on viidatud Eesti kiirabi arengukontseptsioonis 2000-2010, valitsuse protokollilises otsuses päästeala prioriteetsete arengusuundade kohta aastani 2007, valitsuse kriisikomisjoni 22.mai 2003. aasta otsuses jm. dokumentides.

 

Hästi toimiv kiirabi on riigi tervikliku julgeoleku üheks osaks. Riigikiirabi oleks teistele riigi julgeolekut tagavatele institutsioonidele vajalikuks operatiivseks koostööpartneriks. Ka Päästeamet on väljendanud oma toetust riigikiirabi loomisele.

 

Hädaolukorras ei pruugi eraõiguslikud asutused täita lepinguid, viidates vääramatule jõule. Kulude vähendamise eesmärgil võib eraõiguslik kiirabi hakata otsima võimalusi mõnest väljakutsest, tegevusest või praegu kiirabibrigaadide poolt osutatavast teenusest loobumiseks. Riigikiirabi töö ei sõltu ettevõtte majanduslikust seisust.

 

Eraõigusliku kiirabi nagu igasuguse äriettevõtte eesmärk on kasumi teenimine, mistõttu osa riigi poolt eraldatavast rahast ei tarvitse minna põhitegevusele ja teenuse kvaliteedi parandamisele, vaid omanike kasumiks.

 

AS Falck Pääste juhataja Urmas Piir süüdistab täna Postimehes avaldatud artiklis “Riigistamine ei lahenda kiirabi probleeme” sotsiaalministeeriumi abiminister Külvar Mandi vassimises, ent hoopis Piiri enda kirjutis sisaldab faktivigu ning väiteid, mida võib nimetada vassimiseks.

 

Näiteks on Piiri sõnul Eestis täidetud 40 protsenti kiirabiarstide ametikohtadest. Tervishoiuameti andmeil töötab kiirabis arste aga isegi rohkem, kui nõuded ette näevad: 205 asemel 235. Eesti kiirabi on klassifitseeritud meditsiiniliseks, mitte arstlikuks, nagu ütleb Piir. Meditsiiniline kiirabi tähendab, et kiirabibrigaadis on vähemalt kaks meditsiinilise haridusega liiget, kes on võimelised abi andma ka kohapeal. Arstibrigaadides (neid on Eestis 41) peab vähemalt brigaadi juht olema arst, õebrigaadides (ülejäänud 49 brigaadi) võivad mõlemad brigaadi meditsiiniharidusega liikmed olla õed.

 

Arusaamatu on, millistel faktidel põhineb Piiri väide “…teatud hulk brigaade on vaikimisi käigust maas või siis on ühes kiirabibrigaadis vaikimisi ettenähtust vähem liikmeid”. Tervishoiuameti andmed, mis põhinevad häirekeskustest saadud infol, ei kinnita seda. 

 

Piir väidab, et oleks aeg lõpuks tegelda kõige tähtsama küsimusega – millist kiirabi Eesti tahab ja jaksab pidada. Diskussioonid, millist kiirabi Eesti vajab, peeti juba enne tervishoiuteenuste korraldamise seaduse vastuvõtmist (09.05.2001). Viimase paari aasta jooksul on arutletud kiirabi omandivormi üle, mille tulemuseks ongi seisukoht, et riiklikul kiirabil on rida eeliseid.

 

Näiteid riigi kontrolli suurendamisest kiirabis võib tuua ka välismaalt: näiteks Norras ja Rootsis suurendatakse kohaliku omavalitsuse kiirabide osakaalu, Kopenhaagenis osutab kiirabiteenust kohaliku omavalitsuse päästeasutuse kiirabi.

 

Postimehe 5. juuli internetiküsitluses vastas küsimusele “Kas kiirabi peaks ennekõike alluma otse riigile?” 945 lugejat. 92 protsenti neist leidis: “Jah, see on strateegiliselt tähtis”. Kolm protsenti vastas: “Ei, erakätes ja munitsipaalomandis on see efektiivsem” ning viie protsendi vastus oli, et omandivorm pole üldse oluline. 

 

Tervishoiuameti

avalike suhete nõunik

Siiri Rebane

6509 866