Uudised

Hoolimata napist rahast toimib kiirabi nõuetekohaselt

16.04.2003

Riigis kiirabiteenuse osutamist korraldav Tervishoiuamet kinnitab, et kuigi kiirabi on alafinantseeritud, toimib ta nõuetekohaselt. Tervishoiuamet ei nõustu Falck Eesti juhatuse esimehe Peeter Tohveri tänases Postimehes toodud väitega, et kiirabi on äärm
 

Peamiseks kiirabi "segase seisu" põhjuseks peab Tohver asjaolu, et riik olevat seni andnud Eesti Kiirabi Liidule põhjendamatult suure voli, näiteks jagada kiirabisüsteemis ringlevat raha.

Tohver väitis oma artiklis, et kui kiirabiliidu omavoli jätkub, jätkub kindlasti ka olukord, kus liidu juhatuse liikmete juhitavad ettevõtted on finantseeritud oluliselt paremini kui ülejäänud.

Tervishoiuameti peadirektori Kaljo Miti sõnul teeb tervishoiuamet koostööd kõigi erialaliitudega, ka Eesti Kiirabi Liiduga. "Aga kiirabiliit ei jaga kiirabi raha, seda teeb tervishoiuamet kooskõlas sotsiaalministeeriumiga," kinnitab Mitt. Peadirektor märkis, et kiirabiliit on vabatahtlik ühing, kuhu võivad kuuluda kõik kiir- ja erakorralist abi osutajad.

Tervishoiuameti kiirabi osakonna juhataja Heidi Gil selgitas, et kiirabiliit on enne tervishoiuteenuste korraldamise seaduse kehtimahakkamist osalenud küll kiirabi osutamise nõuete väljatöötamisel, aga kiirabi tegeliku olukorra ekspertiisides on tervishoiuamet kasutanud oma eriala spetsialiste, hoolimata nende kuuluvusest liitudesse. Gil märkis, et kiirabiteenusele esitatavad nõuded on kehtestatud just patsiendi huve silmas pidades.

Kuigi Tohvri sõnul on Falcki kiirabibrigaadid oma varustatuselt Eesti tipptase, leiab Tervishoiuamet, et kuna kõik Eesti kiirabibrigaadid on saanud Tervishoiuametilt tegevusloa, tähendab see kõigi nende vastavust nõuetele. "Ei ole ülikiireid ega ekstra-tipptasemel brigaade," lausus Gil.

Falck leiab, et selle raha eest, mida riik kiirabile eraldab, on võimalik osutada kvaliteetset ja tänapäevast kiirabiteenust. Vaatamata alarahastamisele seda tehaksegi. Tänavu on riik eraldanud kiirabile 157,7 miljonit krooni, Tervishoiuameti hinnangul oleks vaja aga 192 miljonit. Kvaliteedi on kiirabibrigaadid seni taganud, aga seda eelkõige töötajate palkade, koolituse ja investeeringute arvelt. Kui ressursid ammenduvad, näiteks autod vajavad väljavahetamist või lahkuvad töötajad madalate palkade tõttu töölt, satub kvaliteet tõepoolest ohtu, leiab Tervishoiuamet.

Lisainfo:
Tervishoiuameti kiirabi osakonna juhataja
Heidi Gil
6 509 845

Tervishoiuameti pressinõunik
Siiri Rebane
6 509 866