Uudised

Info gripiravimi kohta

21.10.2005

Info gripiravimi kohta

Tamiflu on ravimi oseltamiviir kaubanimi. Oseltamiviir (ja teine sarnane ravim, zanamiviir, kaubanimega Relenza) on neuraminidaasi inhibiitorite rühma kuuluv viirusevastane ravim. Osletamiviir on näidustatud gripi (tavalise gripi) raviks ja profülaktikaks üle ühe aastastel inimestel. Zanamiviir on kasutusel üle 12-ne aastastel inimestel. Tamiflu ega Relenza ei ole vaktsiinid.

Oseltamiviirist on kasu, kui gripi ravi alustada 48 tunni jooksul peale haigusnähtude ilmnemist. 5-päevane ravikuur vähendas haigusnähtude kestust viielt päevalt neljale. Vanemaealistel patsientidel vähenes gripitüsistuste (peamiselt bronhiidi) sagedus 19%-lt 12%-le. Lastel vähenes tüsistusena tekkiva ägeda keskkõrvapõletiku tõenäosus 26,5%-lt 16%-ni. Kõrvaltoimena esineb peamiselt iiveldust ja oksendamist (16% oseltamiviiriga ravitud täiskasvanud patsientidel, 9% võrdlusrühmas).

Kui ravimit kasutati gripi vältimiseks gripihaigega kontaktis olnud vaktsineerimata inimestel, vähendas 7-päevane ravikuur gripi avaldumist 12%-lt 1%-ni. Gripipuhangu ajal vähendas oseltamiviir (75mg üks kord päevas kuue nädala jooksul) tervetel täiskasvanutel gripi avaldumise tõenäosust 4,8%-lt 1,2%-ni. Teisisõnu, ühe juhu ärahoidmiseks tuleb ravimit anda umbes kolmekümnele vaktsineerimata inimesele kuue nädala jooksul. Tüsistusi ärahoidvat toimet ei ole haigust ennetava kasutamise puhul seni dokumenteeritud.

Arvestades seda, et linnugrippi on diagnoositud ja ravitud ligi 120 inimesel, on andmed mõistagi väga piiratud ja tavapäraseid kliiniliste uuringute andmeid ravimi toime ja ohutuse kohta selle tõve puhul ei ole.

Loomkatsetes on oseltamiviiri (ja teise sarnase ravimi, zanamiviiri) linnugripi viiruse vastane toime kinnitust leidnud. Inimestel on ravim andnud mõningast efekti, kui seda manustada kiiresti haiguse algul. Siiski on ligi pooled haigestunutest surnud. Ravimi varane kasutamine on võimalik haiguse praeguse leviku, st üksikjuhtude ravi korral.

Ravimi ravitoime pandeemilises situatsioonis ei ole teada, samuti ei ole teada ravimi võimalik haigust ennetav toime linnugripi puhul.

Varasemate pandeemiate ajal kasutati samuti ravimeid, nn adamantaane, mille suhtes tänane linnugripi viirus on osaliselt resistentne. Nende ravimite tõhusus gripi vältimises oli ligikaudu 70%. Praegune arutelu viirusvastaste ravimite varumise üle põhineb lootusel, et uute ravimite toime tänaste viiruste vastu võib olla sarnane.

Praktiliselt võib olla võimalik ravimi ennetav manustamine tervishoiutöötajatele (Maailma Terviseorganisatsiooni soovitus) ja võib-olla ka haigete lähikontaktsetele. Tingimustes, kus ravimi tõhusus ei ole selge ning ravimi varud maailmas on piiratud, ei olda kuskil valmis ravimit kogu elanikkonnale haigust ennetavalt manustama.

Praeguste hinnangute kohaselt kuluks kümme aastat, et toota ravimit nii palju, et piisaks 20% maailma inimeste ravimiseks. 23 riiki on otsustanud riikliku varu soetada ja nende tellimuste täitmine võtab praegusel tootjal aega vähemalt aasta. Ravimi tootmine on suhteliselt keeruline, ent geneerilise tootmise küsimust siiski arutatakse ja India ravimitootja Cipla on teatanud, et hakkab ravimit tootma.

MTO loodab, et 2006. aasta alguseks on olemas rahvusvaheline varu 3 miljoni ravikuuri ulatuses, mille saab paisata pandeemia algkoldesse, et selle levikut maailma teistesse osadesse aeglustada ning võita aega vaktsiini väljatöötamiseks.

Varasema pandeemilise gripi puhul on tüsistusteks olnud bakteriaalsed infektsioonid, nt kopsupõletik, ning Maailma Terviseorganisatsioon soovitab riikidel olla valmis ka nende raviks, st varuda antibiootikume (mis ei toimi küll gripiviiruse vastu, ent võivad olla vajalikud tüsistuste raviks).

Allikas: Ravimiamet ja Sotsiaalministeerium