Ekspertkomisjon lahendas I poolaastal 33 kaebust. |
15.08.2005 |
Tervishoiuameti juures tegutsev Arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjon lahendab alates 2003. aastast üle 70 arstiabi osutamise kohta esitatud kaebuse aastas: 2003. a - 78, 2004. a – 73, 2005. aasta I poolel 33. |
TERVISHOIUAMETI PRESSITEADE 15. august 2005 Ekspertkomisjon lahendas I poolaastal 33 kaebust Tervishoiuameti juures tegutsev Arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjon lahendab alates 2003. aastast üle 70 arstiabi osutamise kohta esitatud kaebuse aastas: 2003. a - 78, 2004. a – 73, 2005. aasta I poolel 33.
Võrdluseks: 1997. aasta jooksul esitati komisjonile vaid 12 kaebust, kuid 1998. aastal oli lahendatud kaebuste arv täpselt kaks korda suurem – 24. Ka 1999. aastal ületas lahendatud kaebuste arv – 52 - eelmist aastat 2 korda, jäädes neljaks aastaks (1999, 2000, 2001, 2002) umbes samale tasemele.
Kaebuste arvu suurenemist viimastel aastatel võib põhjendada patsientide õigusteadlikkuse kasvuga: nimelt peale võlaõigusseaduse jõustumist 2002 a. 1. juulil on patsiendid üha enam hakanud taotlema oma seaduslikke õigusi arstiabi saamisel. Tänavu analüüsis komisjon I poolaastal 33 kaebust, neist arstlik viga tuvastati 11 korral, seega on kolmandik tänavustest kaebustest olnud põhjendatud. Ka teistes riikides osutub arstiabi andmise kvaliteedi suhtes esitatud kaebustest põhjendatuks umbes kolmandik. 2003. aastal lahendatud 78-st juhtumist tuvastas komisjon arstliku vea 19 juhul ja mullu analüüsitud 73-st arstiabi andmise juhtumist 24 juhul. Kuna Eestis tehakse arstide juurde ligi kaheksa miljonit visiiti aastas ja haiglaravil viibib umbes 260 000 patsienti aastas, siis nende arvude kohta ei ole 11 arstlikku viga poolaasta kohta sugugi palju. Tänavustest kaebustest kuus esitati haiglate erakorralise meditsiini osakondades antud traumapuhuse arstiabi, viis hambaravi ja hambaproteesimise ning kolm häirekeskuste ja kiirabi töö kohta. Kolmes kaebuses esitati pretensioone naistearstide töö kohta, perearstide töö kohta oli esitatud kaks kaebust ja lastearstide töö kohta samuti kaks kaebust. Kümme kaebust esitati seoses meditsiinilise uuringu või ravi käigus tekkinud tüsistustega, kusjuures vaid kahel juhul kümnest oli tüsistuse tekkimine seotud arsti tegevusega. Üks kaebus seostus vähkkasvajaga ning üks kaebus psüühikahäirega. Ühe kaebuse korral, mille analüüsimisel tõdeti arstlikku viga, kaasnesid kaebuse vallandajana ka suhtlemisprobleemid. Arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni ülesanne on anda sõltumatu eksperthinnang patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile. Kui komisjon on tuvastanud arstliku vea, teatab ta sellest vea teinud arstile ja raviasutusele ning vajadusel teeb erialaseltsile ettepaneku kontrollida eksinud meditsiinitöötaja pädevust. Ettepanekuid vastavat eriala esindavale seltsile teeb komisjon ka siis, kui probleem paistab olevat laiem üksikjuhtumist, näiteks kui komisjonil tekib kahtlusi mõne uuringu- või ravimeetodi suhtes. Komisjon ei saa siiski kohustada arsti või raviasutust kompenseerima patsiendile arstliku vea tagajärjel tekkinud kahju, vaid võib oma otsuses anda üksnes sellekohast nõu või soovitust. Rahalise hüvituse saamiseks peab patsient kohtusse pöörduma. Kuid vea teinud arsti või raviasutuse huvides oleks kohtuprotsessi ennetada ja patsiendiga kulude hüvitamise osas kokkuleppele jõuda. Arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni liikmeteks on põhiliselt arstid, kellest enamus on pikaajalise kliinilise kogemusega tippspetsialistid, sh sisehaiguste ja kirurgia emeriitprofessorid. Komisjoni kuuluvad veel Eesti Haigekassa esindaja, maavanemate esindaja tervishoiuküsimustes, õdede eriala esindaja ja kolm juristi, kellest üks esindab Eesti Patsientide Esindusühingut. Lisainfo: Tervishoiuameti Järelevalve osakonna juhataja, komisjoni aseesimees Peeter Mardna 6 509 852 Tervishoiuameti kvaliteedinõunik, komisjoni sekretär Anne Poll 6 509 848 |