TERVISHOIUAMETI
PRESSITEADE
25. jaanuar 2005
Arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjon lahendas 2004. aastal 73 kaebust
Tervishoiuameti juures tegutsev arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjon analüüsis mullu 73 arstiabi andmise juhtumit, millest 24 puhul otsustati, et tegemist oli arstliku veaga. Aasta varem oli esitatud 78 kaebust, neist tuvastas komisjon arstliku vea 19 juhul.
Ka teistes riikides osutub arstiabi andmise kvaliteedi kohta esitatud kaebustest põhjendatuks umbes kolmandik.
Kui aastatel 1999 kuni 2002 lahendas komisjon maksimaalselt 54 kaebust aastas, siis aastatel 2003 ja 2004 on see arv olnud üle 70.
Ühelt poolt võib kaebuste arvu suurenemist seostada inimesteni jõudnud teabega sellest, et Tervishoiuamet alustas arstiabi andjate tegevuse riiklikku järelevalvet.
Need arstiabi osutamist puudutavad kaebused, mille asjaolude väljaselgitamine ei vaja ekspertiisi, lahendab järelevalve osakond järelevalve korras. Nii 2003 kui ka 2004 aastal lahendas järelevalve osakond ligikaudu sama arvu kaebusi kui arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjon. Samas on ambulatoorse ja haiglaravi maht püsinud viimastel aastatel umbes samal tasemel.
Teiseks kaebuste arvu suurenemise põhjuseks on kindlasti patsientide teadlikkuse kasv oma õigustest seoses 2002. a juulis jõustunud võlaõigusseadusega, milles patsientide õigused ja arstide kohustused on üsna täpselt sätestatud.
7 kaebuse puhul ei leidnud komisjon vigu arsti meditsiinilistes toimingutes, vaid kaebuse ajendiks olnud probleemid olid põhjustatud puudujääkidest suhtlemisel.
Seoses ravi käigus tekkinud tüsistustega esitati 12 kaebust, millest vaid 3 juhul oli tüsistus tekkinud arsti eksliku tegevuse tulemusena. Ülejäänud juhtudel olid tüsistused tingitud kas haiguse loomulikust kulust või tekkinud igati õigesti ja kaasaja nõuete kohaselt läbiviidud uuringu- või ravitegevuse käigus. Niisuguse tüsistuse näitena võib tuua operatsioonijärgselt tekkida võivat veresoone topistumist (trombembooliat). See õnneks suhteliselt harva esinev tüsistus on kahjuks prognoosimatu, kuna võib teoreetiliselt välja kujuneda iga operatsiooni järel ja mitte keegi pole selle eest kaitstud ning kedagi ei saa selle tekkimises ka süüdistada.
Perearstide tööga seoses esitati mullu 7 kaebust, neist põhjendatuks osutus 3. Hambaravi ja -proteesimisega seoses lahendas komisjon 8 kaebust, millest 2 juhul oli tegemist hambaarsti veaga.
Sünnitusabi ja günekoloogia valdkonnast esitati mullu komisjonile 4, traumapuhuse arstiabiga seoses 9, kiirabi ja häirekeskuste tegevuse kohta 12, psüühikahäirete diagnostika ja ravi kohta 7 ning pahaloomuliste kasvajate diagnostika ja raviga seoses 3 kaebust.
Arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni üleanne on anda sõltumatu eksperthinnang patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile.
Kui komisjon on tuvastanud arstliku vea, teatab ta sellest ka vea teinud arstile ja raviasutusele. Vajadusel teeb komisjon erialaühendusele ettepaneku kontrollida eksimusega hakkama saanud arsti või õe pädevust või soovitab raviasutusel saata töötaja täiendkoolitusele. Kui probleem paistab olevat laiem üksikjuhtumist, näiteks kui komisjonil tekib kahtlusi mingi uuringu- või ravimeetodi suhtes, teeb komisjon ettepaneku ka vastavale erialaühendusele. Näiteks günekoloogide aadressil tehtud kaebuste korral esitab komisjon oma soovitused, tähelepanujuhtimised ja ettepanekud Eesti Naistearstide Seltsile.
Nõuandva õigusega komisjon ei saa siiski kohustada arsti või raviasutust hüvitama patsiendile arstliku vea tagajärjel tekkinud kahju, vaid võib oma otsuses anda üksnes sellekohast nõu või soovitust. Rahalise hüvituse saamiseks võib patsient kohtusse pöörduda. Kuid vea teinud arsti või raviasutuse huvides oleks patsiendiga kulude hüvitamise osas kokkuleppele jõuda, et kohtuprotsessi ennetada.
Komisjoni koosseisu kuuluvad arstid on valdavalt pikaajalise kliinilise kogemusega tippspetsialistid, sh sisehaiguste ja kirurgia emeriitprofessorid. Lisaks arstidele kuuluvad komisjoni koosseisu kaks juristi, õdede eriala esindaja ning Eesti Patsientide Esindusühingu esindaja.
Lisainfo:
Tervishoiuameti
järelevalve osakonna juhataja,
komisjoni aseesimees
Peeter Mardna
6 509 852
Tervishoiuameti
kvaliteedinõunik, komisjoni sekretär
Anne Poll
6 509 848
|
Est 
