Nakkuse leviku tõkestamine algab juba haiglasse pääsust: SARSi ja muude ohtlike nakkustega patsiendid ei pea tulema tavalisse vastuvõtuosakonda, nad suunatakse otse spetsiaalsetesse isolatsiooniboksidesse. Nende bokside nõuetelevastavust, sh. seadmete korrasolekut on alles hiljuti kontrollitud.
Nakkuskeskuses on kokku 110 voodikohta, aga et Lääne-Tallinna Keskhaiglal on palju hooneid, annab see võimaluse vajadusel haigeid ümber paigutada nii, et kõik linna nakkushaiged ära mahutada ja teistest haigetest eraldada, seda ka haiguste kaupa, kinnitas Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees Peep Põdder. "Juhul, kui SARS peaks Eestisse jõudma, ei ole alust arvata ühemomentset suure hulga inimeste haigestumist," lausus nakkuskeskuse juhataja Kai Zilmer.
Nakkuskeskuses on olemas maskid, ühekordseks kasutamiseks mõeldud kindad, kitlid ja toidunõud ja muu vajalik. Maskid näiteks on kõige tõhusamad praegu turul olevaist. Töötajad on saanud koolituse SARSi haigete vastuvõtuks, läbi mängitud on isegi kõik võimalikud liikumised ja liigutused, rääkis Zilmer. Selleks puhuks, kui haigla töötaja peaks kartma SARSi haigega kokkupuutumist, on kavandatud kasutada psühholoogide abi, ütles Põdder.
Et SARS (Severe Acute Resipratory Syndrome) on raske äge hingamisteede sündroom, ei saa seda tavaliste respiratoorsete infektsioonide ritta seada, tõdes Tervishoiuameti peadirektor Kaljo Mitt. "SARSi teeb hirmuäratavaks see, et seni ei ole selle sündroomi vastu tõhusat ravimit ning täit selgust pole haiguse levikumehhanismidest," ütles Zilmer.
Tervishoiuameti hinnangul võiksid Hiinast ja mujalt SARSi - piirkondadest tulnud oma tervise suhtes tähelepanelikud olla, seal mitte käinud ei peaks aga palaviku ja köha puhul endal kohe SARSi kahtlustama hakkama.
Dr. Zilmer paneb inimestele südamele, et nad üldse ei reisikski SARSi ohualadele. Aga kui seal siiski käidud on ja naastes ilmnevad hingamisteede haiguse sümptomid, tuleks võtta ühendust oma arstiga. "Mitte ühelgi juhul ei tohi minna haigena tööle ega isegi mitte polikliinikusse, vaid helistada arstile ja kutsuda ta koju," rõhutas Zilmer. "Tõsisematel juhtudel tuleks kutsuda kiirabi."
Tervishoiuametil on kavas kontrollida ka teiste raviasutuste valmisolekut SARSi kahtlusega patsientide vastuvõtuks.
Lisainfo:
Tervishoiuameti
katastroofimeditsiini büroo peaspetsialist
Mihkel Tamme
6509 859
Tervishoiuameti
avalike suhete nõunik
Siiri Rebane
Est 
