Täna Tallinnas lõppenud Läänemere-äärsete riikide operatiivteenistuste katastroofi-teemaline konverents andis Eesti operatiivteenistustele võimaluse võrrelda ennast teiste riikidega, saada ülevaade hetkeseisust meil ja mujal ja võrrelda toimunud arengut.
Adlase sõnul on Eesti operatiivteenistuste tase viimastel aastatel kõvasti paranenud, kuid palju on veel ära teha suurõnnetusteks valmisoleku kavade ja katastroofidega toimetuleku programmide väljatöötamisel.
"Kaasaegset päästetehnikat Eestis on, küsimus on aga selles, kas piisavalt, tõdes Adlas. Tehnika soetamine sõltub eelkõige rahalistest võimalustest, piirkonniti on varustatus erinev. "Inimeste oskuste taha küll asi seisma ei jää," kinnitas Adlas.
Eesti operatiivteenistustel on koostöövalmidus olemas, seda näitab kasvõi Eesti rahvusvaheline kogemus päästeoperatsioonidel osalemisel, märkis Adlas. Eesti operatiivteenistuste suurimaks probleemiks peab Adlas aga seda, et teenistused on arenenud igaüks omasoodu, seni on puudunud ühine taktikepp või koordineeriv üksus või organisatsioon, kes oleks suuteline seda arengut juhtima.
Läänemere-äärsete riikide operatiivteenistuste - päästeteenistuste, politsei, kiirabi jt. - kolmepäevase konverentsi põhiteemad olid katastroofid ja koostöö erinevate alarmteenistuste vahel. Konverentsi korraldas sihtasutus Nordic-Baltic Emergency Medical Services Conference. Konverentsil osales seitsmest riigist kokku 400 inimest. Eestist olid esindatud kõik operatiivteenistused.
Pressiteate koostas:
Tervishoiuameti
avalike suhete nõunik
Siiri Rebane
6 509 866
Lisainfo:
Tallinna Kiirabi
peaarst
Raul Adlas
056 55761 |
Est 
