Uudised

Tervishoiuameti juures tegutseva Arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni 2006.a I poolaasta töö

31.07.2006

Tervishoiuameti juures tegutsev Arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjon lahendas 2006. aasta I poolaastal 42 arstiabi osutamise kohta esitatud kaebust.

 

 

Arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni (edaspidi komisjon) ülesanne on anda sõltumatu eksperthinnang patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile. Kui komisjon on tuvastanud arstliku vea, teatab ta sellest vea teinud arstile ja raviasutusele ning vajadusel teeb erialaseltsile ettepaneku kontrollida eksinud meditsiinitöötaja pädevust. Ettepanekuid vastavat eriala esindavale seltsile teeb komisjon ka siis, kui probleem paistab olevat laiem üksikjuhtumist, näiteks kui komisjonil tekib kahtlusi mõne uuringu- või ravimeetodi suhtes.

            Komisjon võib oma otsuses teha ettepanekuid, anda nõu või soovitusi, kuid ei saa kohustada arsti või raviasutust kompenseerima patsiendile arstliku vea tagajärjel tekkinud kahju. Rahalise hüvituse saamiseks peab patsient kohtusse pöörduma. Kauakestvate ja kulukate kohtumenetluste ennetamiseks on Tervishoiumeti järelevalve osakonna töötajad korduvalt soovitanud rahulolematutel patsientidel arsti või raviasutusega kulude hüvitamise suhtes kohtuväliselt kokkuleppele jõuda.

            Komisjoni koosseisust kaks kolmandikku on arstid, neist enamus pikaajalise kliinilise kogemusega tippspetsialistid, sh sisehaiguste ja kirurgia emeriitprofessorid. Komisjoni on püütud kaasata võimalikult paljude arstiabi osutamisega seotud osapoolte esindajaid, s.h arstide, meditsiiniõdede ja patsientide seast, tervishoiuasutustest ning meditsiinisüsteemi korraldamise ja järelevalvega tegelevatest riiklikest ja avalik-õiguslikest institutsioonidest. Nii kuuluvad komisjoni koosseisu Eesti Arstide Liidu, Eesti Haiglate Liidu ja Eesti Haigekassa esindajad, maavanemate esindaja tervishoiuküsimustes, õdede erialade esindaja ja Sotsiaalministeeriumi patoloogia erialakomisjoni esindaja. Tagamaks komisjoni menetlustoimingute ja lahendite õiguslikku pädevust, on komisjoni koosseisus kolm juristi, s.h Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonnast, Tervishoiuametist ja Eesti Patsientide Esindusühingust. Komisjoni nimelise koosseisu kinnitab Tervishoiuameti peadirektor viieks aastaks käskkirjaga.

 

2006.a  I poolaastal oli komisjonis arutlusel 42 kaebust. Arstlik viga tuvastati kaheksal juhul. Võrdluseks: 2005 aastal analüüsitud 60st arstiabi andmise juhtumist tuvastas komisjon arstliku vea 17 juhul, 2004 aastal analüüsitud 73st arstiabi andmise juhtumist  24 juhul ja 2003. aastal analüüsitud 78-st juhtumist 19 juhul.

Arvestades, et Eestis tehakse arstide juurde ligi viis miljonit visiiti aastas ja haiglaravi saab umbes 250 000 patsienti aastas, ei ole 17 kuni 24 arstlikku viga aastas nende arvude kohta sugugi  palju.

            Tänavustest ekspertiisitaotlustest kümme olid ajendatud meditsiinilise uuringu või ravi käigus tekkinud tüsistustest, neist vaid kolmel juhul oli tüsistuse tekkimine otseselt arsti tegevusega seotud.

Kaheksa ekspertiisitaotlust puudutasid perearstide tegevust. Viis ekspertiisi seostusid hambaravi ja proteesimisega ning samuti viis häirekeskuse ja kiirabi tegevusega. Ka naistearstide tegevuse kohta esitati viis ekspertiisitaotlust, millest kolm seostusid sünnituse käigus tekkinud tüsistustega. Neli ekspertiisitaotlust puudutasid kinnipeetavatele vanglas antavat arstiabi.

Liiklusavariijärgsete raskete lülisambakahjustuste raviga seoses esitati kaks ekspertiisitaotlust ja samuti kaks ekspertiisi seostusid kaasasündinud arenguhäirete raviga; kaks ekspertiisitaotlust oli esitatud haiglate erakorralise meditsiini osakondades antud arstiabi kohta ja kaks taotlust psüühikahäiret põdevate isikute ravi kohta; kahe ekspertiisitaotluse ajendiks oli rahulolematus ilukirurgia tulemustega; kahe taotluse ajendiks oli omaste suutmatus leppida eaka patsiendi surmaga, mille põhjuseks olid mitme raske haiguse kauaaegsest põdemisest tingitud kahjustused. Ühe ekspertiisitaotluse ajendiks oli varjatult kulgenud vähihaiguse hiline diagnoosimine, üks puudutas vajakajäämisi haigla osakonna töökorralduses ja üks seostus kutsehaiguse diagnoosimisega.